Innarluutillit pillugit politikki

Kommuneqarfik Sermersooq – najugaqarfigiuminartoq inuuffigiuminartorlu

Kommuneqarfik Sermersooq innuttaasunut tamanut – aamma innuttaasunut innarluutilinnut – kommunimi illoqarfinni nunaqarfinnilu tamani najugaqarfigiuminartuussaaq.

Innarluutilinnut suliassaqarfiup nukittorsarneqarnissaa kommunalbestyrelsimit kissaataanikuuvoq, soorlu assigiinngisitaarnermik ataqqinninnerup isiginiarneqarnerunissaa taamatullu inuit assigiinngisitaartut innarluutilinnik ilaqarnerannik annermik akuersaartoqartariaqarnera.

Taamaattumik kommunimit piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu ukiunut 2017-imit 2027-imut innarluutillit pillugit politikkimik ineriartortitsisoqarpoq, tassani innarluutillit pillugit kommunip suliniutissai nalunaarsorneqarlutik. Inuunermi atugassarititaasut assigiinngitsut, kulturi, ileqqut timikkullu atugassarititaasut kommunitta tunniussinnaasai ataqqiniarlugit innarluutillit pillugit politikki ulluinnarni inuunermut akuliutsinneqarnissaa anguniarneqarpoq.

Kommunimi innuttaasut namminneq pisariaqartitaminnik periarfissaminnillu ilisimasaqarnerulersimapput aamma ullumikkut innuttaasut namminneq inuunerminnut tunngassutilinnut annermik sunniuteqaqataanissamik kissaateqarlutik. Taakkua innarluutilinnut suliassaqarfimmi aamma malunniupput, aamma innuttaasut kommunimut naatsorsuutigisaannik ersersitseqataallutik.

Innarluutillit pillugit politikki amerlasuunut pingaaruteqarpoq. Siullertut pingaarnertullu innuttaasunut innarluutilinnut aammali ilaqutaasunut ikinngutaasunullu kiisalu innarluutilinnut suliassaqarfimmi sulisunut.

Kommuneqarfik Sermersuumit kissaatigineqarpoq innuttaasut innarluutillit allatuulli pisinnaatitaaffiisa qulakkeerneqarnissaat aamma inuunermik eqeersimaartumik, naleqartumik namminersuutigisamik ingerlatsisinnaanerannik qulakkeerinninneq inuiaqatigiinni peqataatinneqartutut misigisimaqqullugit. Taamaattumik kommunimi maannangaaq innuttaasunut innarluutilinnut taakkununngalu ilaqutaasunut assigiinngitsunik neqeroorutaateqareerpugut.

Innarluutillit pillugit politikkimi sullinniarneqartut tassaapput kommunimi innarluutillit tamarmik. Tassa meeqqat, inuusuttut inersimasullu assigiinngitsutigut piginnaassutsimikkut tamakkiisumik atuisinnaanngitsut aamma ikiorneqarnissamik pisariqartitsisut arlaatigut kommunimit isumassorneqartariaqartut. Kommunimit isumassorneqarneq taanna tamatigoortuussasoq, eqaatsuulluni aamma inuit ataasiakkaat kissaataat pisariaqartitaallu ataqqillugit tunniunneqartassasoq anguniarneqarpoq.

Ilaquttat attaveqarfiillu qaninnissaat innuttaasunut innarluutilinnut amerlasuunut pingaaruteqarpoq. Soorlu kulturi, oqaatsit, ileqqut pinngortitarlu ilisimallugit avatangiiseqarnissaq. Taamaattumik tamanna innuttaasup kissaatigippagu innuttaasup nammineq angerlarsimaffimminiiginnarnissaa kommunip aallaavigisarpaa. Periarfissaavoq najugaqaqatigiiffinni naleqquttuni nammineq attaveqarfigisanut qaninnerpaani neqeroorfigineqarsinnaaneq. Tamanna aamma innuttaasunut innarluutilinnut ullumikkut Danmarkimi imaluunniit Kalaallit Nunaanni najugaqatigiiffinni najugaqartunut atuuppoq.

Innuttaasoq qitiutillugu

Inuit ataasiakkaat inuunerisa pitsaassusiannut aalajangiisuuvoq ataqqineqarneq paasineqarnerlu. Taamaattumik uagut kommunitut naleqartitanik, peqataatitsinermik aamma innuttaasut namminneq nukingannik akuliutitsinermik suleqatigiissuteqarnissamik pingaartitsisutut, innuttaasup kommunimit suliniummut tunngasut namminneq piginneqataaffiginninnerannik misigisimanissaat pingaartitaraarput.

Kiffartuussineq qaffasissoq pigiinnarusupparput aamma inerniliussat pitsaasut, innuttaasumik isiginninnermi taassuma inuunerani atugassarititaasut tamakkiisumik isiginiarneqarnissaat pingaartitsilluta, inuk siulliullugu taassuma innarluutaa peqqaatinnagu – tassa innuttaasut ataasiakkaat kissaataat, pisariaqartitaat aamma periarfissaat suliniarnermi aallaaviussapput.

Tassa suliamik ingelatsineq eqaatsuusariaqarpoq ataqatigiissaarluagaalluni, qulakkeerumallugu innuttaasut ataasiakkaat ilivitsumik ataqatigiissumillu sullinneqarnerat. Suliniummi pitsanngorsaatit ataasiakkaat ilisimasanik tunuliaqutaqarluarneq tunngavigalugu ingerlanneqassapput, periutsit pitsaanerpaat atorlugit kiisalu innuttaasumik taassumalu ilaqutaanik qanimut suleqatigiinnikkut.

Suliamik ingerlatsineq aaqqissuuneqassaaq innuttaasoq nammineerluni aalajangeeqataasinnaaqqullugu aaqqiissutissanillu ujartueqataasinnaalluni, taassuma inuiaqatigiinni eqeersimaarluni isumatuumillu peqataaneq misigisimaniassammagu. Taamaaliornikkummi qulakkeerneqassaaq innuttaasoq innarluutilik tusaaneqartoq, takuneqartoq, paasineqartoq aamma aaqqiissutissanik nammineq nassaarniaqataasoq, neqeroorutit pitsaassusiannik suliniarnermi piginneqataalluni peqataatinneqartoq.

Naak innuttaasoq innarluuteqaraluarnilu nammineq inuunermini akisussaaffianik arsaarneqassanngilaq. Pingaaruteqarpoq innuttaasup innarluutillip suliamut namminermut tunngassuteqartumut sunniuteqaqataanissaa. Innuttaasoq aqqutaa tamaat qitiutinneqassaaq innuttaasumik pitsaasumik sullissineq qulakkeerumallugu.

Innuttaasumik sullissilluarneq

Innuttaasunut sullissinerup pitsaassusianik sullissilluarnermillu qulakkeerinnissalluni kommunip suliassaraa. Kommunip suliniutai ingerlatsivinnit susassaqartunit suliassaqarfinni assigiinngitsunit suleqatigiissutigineqarnissaat, ataqatigiissaagaalluarlutik pitsaasumillu aqunneqarnerisigut anguniarlugu pingaaruteqarpoq. Taamatuttaaq ingerlatsivimmi aqutsilluarneq pingaaruteqaqaaq taassumalu immikkoortortaani, taamaattorli aqutsinermi pitsaassuseq aalajangiisuunngilaq. Tassa Kommuneqarfik Sermersuumi annertuumik isiginiarneqarpoq sulisut suliassaminnik kivitsinissamut piginnaasanik pisariaqartunik peqarnissaat. Innarluutilinnut suliassaqafimmi kommunip neqeroorutaasa amerliartornerat taamatullu suliamik piginnaasanik piumasaqaateqaleraluttuinnarneq ilutigalugit, sulisut ingerlaavartumik piginnaanngorsarneqartuarput.

Ilaanneeriarluta unikaallalluta uagut kommunitut aaqqissuussaanerput innuttaasunullu suliassanik ingerlatsinerput qanoq pitsanngorsarsinnaanerlugit qiviartarnissaa pingaaruteqarpoq. Innuttaasunik sullissineq pitsaasoq innuttaasumik qitiutitsilluni ingerlanneqartoq ataqqinninnermik, suliassanut assigiinngitsunut ilisimasaqarnermut, ataqatigiittoqarnerannik aamma pitsaasutsimut tunngassuteqartoq innuttaasut ataasiakkaat qanimut suleqatigalugit anguneqartussaavoq.

Taanna pitsaanerpaamik qulakkiissavarput innarluutilimmik qanimut oqaloqateqarnikkut, taakkua ilaqutaannik, innarluutillit pillugit suliniaqatigiiffinnik kiisalu innuttaasunik suliassaqarfimmik tassannga soqutigisaqartunik.

Innuttaasunik peqataatitsineq

Uagut politikerit innuttaasut innarluutillit unammilligassaannik paasisaqarnissarput qulakkeerumallugu pingaaruteqarpoq innuttaasunik peqataatitsinissarput, ataatsimoorluta tamanut sinaakkutissanik periarfissanillu pitsaasunik pilersitsisinnaajumalluta tamannalu aqqutigalugu inuiaqatigiinni akuliutsitsineq inuillu ataasiakkaat inuunerisa pitsaassuunerannik qulakkeerinneqataassalluta.

Siornatigut tusarnaaginnartarpusi maannakkulli qanoq oqalunnersugut naalaartalerissi malunnarpoq.

Innuttaasunik peqataatitsineq oqaloqateqarnerlu Kommuneqarfik Sermersuumi innarluutillit pillugit politikkimik ineriartortitsinermut aalajangiisuupput. Taamaattumik politikki innuttaasunik ataatsimiisitsinernik tunuliaqutaqarpoq kiisalu innuttaasunik innarluutilinnik taakkualu ilaqutaannik, Innarluutillit pillugit Siunnersuisooqatigiinnik, innarluutillit kattuffiinik, sulisunik, soqutigisaqaqatigiinnik allanillu suliassaqarfimmut soqutiginnittunik oqaloqateqarnerit aallaavigineqarput.

Tamarmik aaqqiissutissatut siunnersuutinik saqqummiussaqarput kiisalu suliassaqarfinnik immikkut isigineqartariaqartunik tikkuussillutik.

Kommuuni nukissaqarluartoq

Kommuneqarfik Sermersooq kommuniuvoq annertussutsimigut angeqisoq, tassani inuunermi atugassarititaasut, innuttaasut agguataarsimanerat aamma angallannermi atugassarititaasut assigiinngitsorujussuupput. Taamaattumik illoqarfiit nunaqarfiillu tamaasa anguniarlugit suliniarnermi anguniagassaqarneq pisariaqakulavoq, soorlu illoqarfinni nunaqarfinnilu assigiinngitsuni kommunip neqeroorutigisinnaasai assigiinngitsuusinnaasut.

Uagut anguniagaraarput illoqarfinni nunaqarfinnilu innuttaasut tamarmik misigisimassagaat, kommunimit innuttaasut innarluutillit inuunerminni isumatuumik, eqeersimaartumik naleqartumillu ingerlatsinissaat qulakkeerniarneqartoq – tassunga tunngatillugu innuttaasut tamattaalluta ulluinnarni suliniuteqaqataasinnaavugut kajumissutsimik suliniaqataanitsivut aamma innuttaasunut innarluutilinnut ataqqinninnitsivut.

Nunaqarfimmi aqutsisut ingerlatsiviup tallissutaattut – nunaqarfinni innuttaasunik kajumissutsiminnillu suleqataasunik oqaloqateqartarnermikkut – najukkani innuttaasunut innarluutilinnut iluaqqutaasunik aaqqiissutissanik ujartueqataasinnaapput.

Innarluutillit pillugit siunnersuisoqatigiit

Kommuneqarfik Sermersuumit anguniarneqarpoq innarluutillit kattuffii kommunip sulineranut sunniuteqartinneqarnissaat tamannalu oqaloqatigiinneq aqqutigalugu ingerlanneqassaaq. Taamaattumik kommunimit Innarluutillit pillugit Siunnersuisooqatigiit pilersinneqarput, taakkununnga ilaasortaasut kommunalbestyrelsimit tikkuarneqartarlutik. Maannamut Innarluutillit pillugit Siunnersuisooqatigiinni ilaasortat tallimaasut innuttaasut assigiinngitsunik innarluutillit sinniiseraat illoqarfiit sisamat tamarmik sinniiseqartinneqarlutik.

Innarluutillit pillugit Siunnersuisooqatigiit suliniarnermi qitiusumik inissisimapput innuttaasunut innarluutilinnut, ilaqutaasunut, soqutigisaqaqatigiinnut, kommunimi ingerlatsivinnut attuumassuteqartunut aamma kommunalbestyrelsimut atassuteqaatitut atuuffeqarlutik.

Innarluutillit pillugit Siunnersuisooqatigiit apeqqutinik nalinginnaasunik soorlu innuttaasut innarluutillit assigiimmik sullinneqarnerat ulluinnarnilu atugarisaannut sammisunik suliaqartarput. Innarluutillit pillugit Siunnersuisooqatigiit kommunalbestyrelsimut siunnersuissapput aamma innuttaasunut qaammarsaanermik paasissutissiinermillu ingerlatsissapput, innuttaasunut innarluutilinnut suliniutit pingaarutillit taakkualu periarfissaannut tunngasutigut.

Aamma Innarluutillit pillugit Siunnersuisooqatigiit sammisanut kommunimi innuttaasunut innarluutilinnut tunngassuteqartunut oqallissaaqataassapput.

Innarluutillit pillugit Siunnersuisooqatigiit tusarniaatitsisinnaapput isummaminnillu annissisinnaallutik, taamatullu apeqqutit innarluutilinnut tunngasut pillugit kommunalbestyrelsimut siunnersuinermik ingerlatsisinnaallutik.

Takorluugaq

Kommuneqarfik Sermersooq tassaassaaq innuttaasunut kikkulluunniit najugaqarfikkuminartoq, aamma innarluutillit pillugit politikki ataatsimoorluni tunngaviussaaq taanna aqqutigalugu sinaakkutissanik periarfissanillu ineriartortitsissaagut innuttaasut innarluutillit toqqissisimasumik ataqatigiissumillu periarfissarpassuaqarlutik inuusinnaaqqullugit.

Naleqartitat periutsillu

Kommuneqarfik Sermersuumit kissaatigineqarpoq innuttaasut innarluutillit tassaasut innuttaaqataasut eqeersimaartut, ulluinnarni inuuneranni killiliissutaasut akornutaasinnaasullu inuiaqatigiinni oqartussaaqataanertut allanngortinneqarnerannik assigiinngisitaarnermilu periarfissanik ataqqinninnermullu allanngortinneqarnerannik misigisimassasut.

Kommunip innarluutillit pillugit politikkiani ’FN-ip Innarluutillit Assigiimmik Periarfissaqarnerannut aalajangesagai nalinginnaasut’ aamma ’FN-ip Innarluutillit pillugit Isumaqatigiissutaa’ tunngavigineqarput.

”Oqaaseq Innarluut isumaqarpoq, inuit allat assigalugit inuiaqatigiinni inooqataanissamut peqataanissamut annaasaqarsimaneq imaluunniit periarfissat killeqarnerat. Nassuiaatip taassuma imaraa, inuit piginnaassutsimik tamakkiisumik peqanngitsut taassumalu avatangiisiisa imminnut ataqatigiinnerannut tunngasoq.”

Innarluutillit pillugu politikkimi pineqarput taartaallutik suliniutit aamma avatangiisinik ima aaqqissuussisoqarsimassasoq, innuttaasut tamakkiisumik piginnaassuseqanngitsut inuiaqatigiinni uummaarissumik peqataanissaannut periarfissaqartitsineq.

FN-ip innarluutillit pillugit isumaqatigiissutaa qulakkeerinnissutaaqataavoq, inuit innarluutillit allatuulli inuttut pisinnaatitaaffinnik aamma kiffaanngissuseqarnermik pisinnaatitaaffimminnik atorluaanissaannut.

Isumaqatigiissutip ilaatigut imarai aalajangiussat nalinginnaasut, soorlu:

Kalaallit Nunaat FN-ip Innarluutillit pillugit Isumaqatigiissutaanut ilaavoq aamma innarluutillit pillugit politikkip inatsisitigut tunngavissaa imaattoq: Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugit Landstingip peqqussutaa nr. 7, 3. november 1994, kingullermik allanngortinneqartoq Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 10, 31. maj 2010-imeersoq.

Kommuneqarfik Sermersuumi innarluutillit pillugit politikkimi periutsit allat tallimat tunngavigalugit suliamik ingerlatsinissaq aalajangiunneqarsimavoq:

Inatsisartut peqqussutaatigut inunnut annertuumik innarluutilinnut sinaakkutissat qulakkeerneqarsimapput aamma ikiorsiissutit (Taartisiassaqartitsinermik periuseq aamma Susassareqatigiinnermut tunngaviusoq) periarfissaasut.

Kommunalbestyrelsip pisussaaffigaa aalajangiiffigissallugu piginnaassutsip ataavartumik annikillisimaneranut nakorsap allallu uppernarsaanerat tunuliaqutaralugit, inuk ataavartumik annertuumik innarluuteqalersimanersoq ikiorsissallugu.

Taamatuttaaq kommunimi ingerlatsiviit attuumassuteqartut akornanni suleqatigiinnerup nukittorsarneqarnissaa pisariaqarsimavoq, taamaaliornikkut ingerlatsiviit ataasiakkaat peqataatinneqarput aamma akisussaaffilerneqarput innuttaasunut piginnaassutsikkut annaasaqarsimasunut inuiaqatigiinni susassaqarfinni suniluunniit allatuulli periarfissaqarnerannik siuarsaassallutik.

Politikkikkut anguniarneqarpoq, kommunip innarluutillit pillugit sullissivia innuttaasunik qanimut suleqateqarluni ineriartortinneqassasoq. Pisariaqarpoq innuttaasut innarluutillit inuit ataatsimoorfiini, ilinniartitaanermi ataatsimoorfiusuni aamma suliffeqarfinni ataatsimoorfiusuni peqataasinnaanerisa siuarsarnissaat – meeraappata, inuusuttuuppata inersimasuuppatalu. Tassunga pisariaqarpoq innuttaasup qitiutinneqarnissaa. Taamaattumik aallaavigineqartariaqarpoq innuttaasup nammineq aalajangigai, anguniagai, naleqartitai aamma kissaatai, innuttaasup isumatuumik toqqagassatut periarfissanit pitsaasunit tunngaveqarluni toqqaasinnaatitaanissaa aamma akuliutsitsinermit aallaavimmit qanoq inuuneqarnissaannut tunngaviliinerisa ataqqineqarnissaat. Innuttaasoq misigisimasariaqarpoq ikiorsiissutit kommunip suliassaqarfiisa suliffeqarfiisalu assigiinngitsut aqqutigalugit pissarsiat imminnut ataqatigiinnerannik. Soorlu innuttaasumit malugineqassasoq nammineq ulluinnarminut sunniuteqaqataalluni akisussaaqataallunilu.

Suliassaqarfimmi qitiutinneqartut

Innarluutillit pillugit politikkimi eqqumaffigaarput sammisaqartitsineq peqataatitsinerlu qulakkiissallugit immikkoortitsinnginneq aqqutigalugu taamatullu innuttaasut ataasiakkaat nukissaannik kajumissaarinikkut. Tamanna piviusunngortinneqarpoq suliassaqarfinni assigiinngitsuni anguniagassanik inissiinikkut, ineriartornissamut periarfissiisunik aamma innuttaasut innarluutillit ataasiakkaat inuunerannut pitsannguutaasunik.

Innarluutillit pillugit politikkimi eqqumaffigineqarpoq suliassaqarfiit inuunermik ilivitsumik ataqatigiissumillu ingerlatsinissamut ataqatigiillutik aaqqiissutissiisullu siunniussaanerat – innuttaasunik naligiimmik eqeersimaartumillu pilersitseqataallutik.

Suliassaqarfiit eqqumaffigineqartut:

Kommuneqarfik Sermersuumi innarluutillit pillugit politikki innarluutilinnut suliassaqarfimmut pilersaarut naapertorlugu ingerlanneqarpoq.

Suliassaqarfimmut pilersaarut aqqutigalugu suliniutit aalajangersimasut suliassaqarfiillu immikkut isiginiarneqartut ataasiakkaat najoqqutassiarineqassapput.

Innarluutilinnut suliniaqatigiiffiit, Innarluutillit pillugit Siunnersuisoqatigiit, soqutigisaqaqatigiit, innuttaasunik ataatsimiititsinerit, ilaqutaasut aamma innuttaasut innarluutillit oqaloqatigisarnerisigut annermik peqataatitsinissaq innuttaasunullu innarluutilinnut akisussaaqataaneruneq pillugit ineriartortitsisoqassaaq aqqutissallu nutaat misilerarneqarlutik.

Suliassaqarfiit qitiutinneqartut

Piginnaanngorsaqqinneq – siumut aqqutissaq

Inuit tamarmik namminneq inuunertik pillugit immikkut ilisimasaqartuupput aamma inuunerissaarneq inuunerlu isumatooq pillugit tamarmik assigiinngitsumik paasinnittaaseqarlutik. Taamaattumik nammineq inuunermut sunniuteqaqataasinnaaneq inuttut ineriartornissamut aalajangiisooqataavoq.

Kommunip piginnaanngorsaaqqiinermik suliaqarnerani anguniarneqarpoq qulakkiissallugu, innuttaasut sapinngisaq tamaat inuunertik namminersorlutik isumatuumillu ingerlatissagaat.

Suliniut taanna innuttaasumik taassumallu ilaqutaanik qanimut suleqatiginnilluni ingerlanneqartoq, suliassaqarfiit oqartuussaaffeqarfiillu assigiinngitsut atorlugit ingerlassaaq, suliamik ingerlatsisut tamarmik namminneq suliamut ilisimasaminnik piginnaasaminnillu tapersiinerisigut. Taamaaliornikkut piginnaanngorsaaqqiineq innuttaasumik tamakkiisumik aallaaveqarluni ingerlanneqassammat, taamaattumik ataqatigiissaarineq, ataqatigiimmik ingerlatsineq suliamillu aallaavilimmik ingerlatsineq pineqarput.

Pingaaruteqarpoq qulakkiissallugu sunngiffimmi, suliffinnik aamma ilinniakkamik neqerooruteqarsinnaaneq innarluutillip peqataasinnaanera annertusiartortillugu.

Piginnaanngorsaaqqiineq inuup isumatuumik inuuneqarsinnaaneranut sakkussaavoq nukittooq tassunga ilanngullugu suliffeqarfimmi peqataasinnaaneq, innuttaasunut innarluutilinnut taakkununnga suliffeqarnissamik kissaateqartunut. Piginnaanngorsaaqqiineq tassaavoq inuit piginnaasamikkut annaasaqarsimasut inuttulli allatuulli periarfissinneqarnissaat – timikkut sungiusartinneqarneq kisiat pinnagu aammali inuit akornanniinnissaannik ukkassineq aqqutigalugu.

Kommuneqarfik Sermersuumit anguniagaavoq innuttaasut piginnaasaminnik annaasaqarsimasut kiisalu piginnaanngorsaqqinnermik pisariaqartitsisut ulluunerani imaluunniit ulloq unnuarlu neqeroorutit aqqutigalugit taamaattumik tunineqarsinnaanerat. Tamanna piffissami aalajangersimasumi ingerlanneqassaaq innuttaasoq namminersorluni inuiaqatigiinnilu peqalaalluni inuuneqarnissaanut ikiuunniarluni.

Ineqarneq

Innuttaasut tamarmik inuunerup ingerlanerani ineqarnermut assigiinngitsunik pisariaqartitsisarput. Inuup ataatsip inuunerani atugassarititaasut aallaaviullutik pisariaqartitat ersertarput. Innuttaasut piginnaassutsimikkut annaasaqarsimasut immikkut pisariaqartitsisinnaapput, innuttaasut ataasiakkaat innarluutaat apeqqutaallutik. Taamaattumik najugaqariaatsit assigiinngitsut pisariaqartinneqarput inissianit nalinginnaasunit innarluutilinnut aaqqissuussanut, najugaqaqatigiiffittut neqeroorutit aamma najugaqatigiiffiit perorsaanermik ilinniarsimasunik sulisullit ikorfartuinermik, tapersersuinermik isumassuinermillu assigiinngitsunik isumaginniffiusut.

Innuttaasut piginnaasaminnik annaasaqarsimasut amerlanerpaat namminneq inissiani attartukkaminni najugaqarput. Inissiat ullutsinnut naleqquttuunissaat atortorissaartuunissaallu anguniarneqarpoq. Inissiat aamma imaattariaqarput aaqqissuukkuminarlutik najugaqartunut ataasiakkaanut naleqqussaruminartuullutik. Taamaaliornikkut innuttaasoq innarluutilik nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarsinnaanera siuarsarneqarsinnaavoq.

Najuqarfittut neqeroorutit ingerlaavartumik naleqqussarneqartuassapput taamaaliornikkut innuttaasut innarluutillit kommunitsinneersut ullumikkullu kommunimi allami najugaqartut ilaquttaminnut attavigisaminnullu qanillillutik najugaqalernissammut periarfissaqarsinnaaqqullugit, tamanna namminneq kissaatigissappassuk.

Nuannaarutigaara kommuni najugaqaqatigiiffinnik FN-imi innarluutilinnut periarfissat naligiissut pillugit malittarisassat naapertorlugit pilersitsisimammat.

Najugaqarfittut neqeroorutit innuttaasut pisariaqartitaannut tamakkiisunut inuunerup ingerlarngani immikkoortunut assigiinngitsunut; inuusuttuunermit, inersimasutut inuunermit utoqqalinermut atorneqarsinnaanissaat.

Anguniagaq:

Tikikkuminassuseq, teknologi aamma attaveqaqatigiinneq digitaliusoq

Kommuneqarfik Sermersuumi suliniutigineqarpoq innutaasut innarluutillit inuiaqatigiinni peqataatinneqarnissaat. Tamanna pissappat innuttaasoq anisinnaasariaqarpoq angerlaqqillunilu aamma tamat angallaffianni toqqissisimalluni angalaarsinnaasariaqarpoq. Taamaattumik kommunimit innuttaasut innarluutillit angallassinikkut periarfissaqartinneqarnerat pingaartinneqarpoq, aamma inissianut aqqutissat, allaffeqarfinnut isaariat, kulturikkut sunngiffimmilu sammisaqartitsinerit pitsanngorsarneqarnerannik suliniuteqartuarpugut. Soorlu innuttaasut innarluutillit najugaqarfimminni angalaarsinnaanerannut periarfissanik pitsaanerusunik pilersitsiniarneq sulissutigiuaripput.

Kommunimit atugarissaarnermi teknologi ukkatarineqarpoq, taanna aamma aqqutigalugu innuttaasut innarluutillit avataanit ikiorteqarnissamut pisariaqartitsinerat annikillisarneqarsinnaammat. Taakkua assersuutigalugu tassaasinnapput perusuersarfiit errortuisinnaasut/panersiisinnaasut, imaluunniit annermik toqqissisimalersitsinissaq anguniarlugu ajornartoornermi toqqaannartumik angerlarsimaffimmi ikiortimut kalerriutaasinnaasoq.

Atugarissaarnermi teknologi tigussaasoq atoruminartorlu kisimi pingaaruteqanngilaq. Kommunimit paasissutissiineq digitaliusoq aamma digitaliusumik paasissutissiinerup attaveqaqatigiinnerullu pingaaruteqarnerat isiginiarneqarput, taakkua innuttaasup kommunimik attaveqarsinnaanerannut pingaaruteqaqimmata.

Kommunip nittartagai, uppernarsaatai aamma qarasaasiakkut inuit attaveqatigiittarfiattut pigisai ima ilusilersorneqassapput, innuttaasunit kikkunnilluunniit atorneqarsinnaalersillugit, ilinniartitaanermik, sunngiffimmi suliffeqarfimmilu peqataasoqarnissaanut periarfissiillutik.

Anguniarneqartoq:

Meeraq meeraanermillu inersimasunngorneq

Akuutitsinermi pineqarpoq meeqqat inuusuttuaqqallu qanorluunniit ittunik innarluuteqassagaluarpata ataqatigiiffinni assigiinngitsuni isumatuuni peqataasinnaanissaat, ataatsimoorfigisat iluanni inuit ataasiakkaat pisariaqartitannik tunniussiffiusuni. Neqerooruteqartariaqarpoq meeraq aallaavigalugu inooqataanikkut, eqqarsartaatsikkut timillu aalassarissusaanut ineriartuutaasunik imaluunniit piginnaasaanut tapertaasunik.

Kommuneqarfik Sermersuumi meeqqeriviit, atuarfiit aamma sunngiffimmi neqeroorutit meeqqanut inuusuttuaqqanullu neqeroorutini atuutereersuni meeqqanik innarluutilinnik peqataatitsissapput.

Meeraanermit inersimasunngornermut ikaarsaariarnermi pingaaruteqarpoq inuusuttup siunissaa toqqissisimanartumik sulissutigineqarnissaa, aamma ingerlatsiviit paaqqinniffiillu akornanni ilisimasanik avitseqatigiittoqartarnissaa.

Inuusuttut ilaasa meeqqat atuarfiat qimattarpaat ilinniaqqiffinnut nangeqqinnissamut naammaginartunik angusaqarsimanatik. Tamanna aamma inuusuttunut innarluutilinnut atuuppoq. Kommunimit kissaatigineqarpoq inuusuttut 15-iniit 25-nut ukiullit tamarmik pisariaqartitaminnik piginnaanngorsarnermik aallartitsinissaannut siunnersorneqarnermik tapersorneqarnermillu neqeroorfigineqartassasut, namminersorlutik inersimasutut inuuneqarnissamut ikaarsaariarsinnaaqqullugit.

Inuusuttut innarluutillit amerlasuut 18-inik ukioqaleraangamik suli angajoqqaaminni najugaqartarput. Kommunimit kissaatigineqarpoq inuusuttut taakkua namminersorlutik inuuneqalernissaat anguniarlugu ilinniartitaaneq, suliffeqarneq aamma ineqarneq pillugit siunnersorneqartarnissaat.

Kammagiinni inuusuttunut innarluutilinnut atuarfeqalernissaa qilanaaraarput

Siunnersuinermik ikorfartuinermullu neqeroorneq inuusuttoq taassumalu qanigisai qanimut suleqatigalugit ingerlanneqassaaq, inuusuttut inuunerani atugassarititaasut, nukissai aamma kissaatai aallaavigigalugit.

Anguniakkat:

Ilinniartitaaneq aamma suliffeqarneq

Kommuni akisussaaqataavoq qulakkiissallugu meeqqat, inuusuttut inersimasullu innarluutillit ilinniartitaanermut sammisanilu allani ilikkagarfiulluartuni isersinnaanissaannut. Taamaaliorneq aalajangiisuussaaq kingorna suliffeqarnermi inissamik nassaarsinnaanerannut. Ilinniartitaaneq aamma suliffeqarneq pingaaruteqaqaat innuttaasut innarluutillit inuiaqatigiinni akuutinneqarnerannut peqataatinneqarnerannullu.

Suliffeqarneq inuup kinaassusianut imminullu isiginnittaasianut sunniuteqarput. Inooqataanermik misigissutsimut nukittorsaataavoq tamat ataatsimoorfiannut tapertaaneq aamma piginnaasat atorfissaqartinneqaraangata.

Kommuunip OCN-mik aallartitsinera inuusuttortatsinnut suliniutaavoq pitsaasoq.

Innuttaasut innarluutillit ataqqineqartariaqarput taakkualu atugaat immikkoq ittoq pillugu akuerineqarlutik, taamatuttaaq piginnaasai aallaavigalugit isiginninniartoqassaaq. Ataasiakkaat piginnaasaat iluaqqutaassappat pingaaruteqarpoq taassuminnga ammasumik naapitsinissaq, inuillu ataasiakkaat pisariaqartitaanut naleqqussaalluni aaqqiissutissanik nassaarniaqataalluni, innuttaasup ilinniarnermik suliffeqarnermillu ingerlatsinissaanut iluaqqutaasut. Kommunimit suliffeqarfiit, inuussutissarsiortut aamma avatangiisit qanimut suleqatigalugit suliffeqarfinnik naleqquttunik nassaarniaqataaneq ingerlanneqassaaq.

Suleqateqarpugut pikkorilluinnartumik, inunnut akuleruttumik, ikiuukkumatuumik aamma suliffeqarfimmi akuulluartumik. Taanna suleqatigalugu nuannersorujussuuvoq

Inuussutissarsiortut isumasioqatigalugit innuttaasut innarluutillit suli peqataatinnerunissaannut periarfissat oqaloqatigiissutineqarput. Taamaaliornikkut suliffissatut periarfissanik pilersitsiniarneq eqqumaffigineqarnerulerpoq, innuttaasut innarluutillit pisariaqartitaannut kissaatigisaannullu naleqqussarsimasunik.

Anguniagaq:

Sunngiffik aamma kulturi

Innuttaasunut tamanut atuuppoq sunngiffimmi sammisassaqartitsinermi; timersornermi, peqatigiiffilerinermi kulturilerinermilu peqataaneq ataatsimoorfiusuni peqataanissamut periarfissaammata pingaaruteqartorujussuit kiisalu timikkut, tarnikkut inooqataanermilu pissarsissutaasarlutik.

Sunngiffimmi sammisassat assigiinngitsorpassuupput aamma sunngiffimmik isumatuumik nalilimmillu atuineq inummit inummut assigiinngilaq.

Kommuneqarfik Sermersuumi peqatigiiffippasuaqarpoq unnukkullu atuartitsinerup iluani neqerooruteqarluni innuttaasunit innarluutilinnit atorneqallaqunartunik. Kommuneqarfik Sermersuumi kulturilerimik aallussinermi nipilersorneq, eqqumiitsuliorneq, isiginnaartitsineq, najukkani katersugaasiviit allallu najugaqarfinnit najugaqarfinnut assigiinngisitaartut.

Innarluutillit pillugit politikki ilapittuuttaassaaq innuttaasut innarluutillit sunngiffimmi kulturikkullu sammisassaqartitsinerni inunnut allanut assingusumik periarfissaqartinneqarnerannut.

Anguniagaq:

Innuttaasut innarluutillit kattuffiinik suleqateqarneq

Kommuneqarfik Sermersuumi innuttaasut innarluutillit sapinngisamik pitsaanerpaamik atugaqarnissaat qulakkeerniarlugu suliniuteqarpugut. Taamaaliorpugut ilaatigut innuttaasut innarluutillit kattuffiinik suleqateqarluarnikkut.

Suleqatigiinneq innuttaasut innarluutillit pillugit politikkimit nutaamit kommunimit pitsaanerulersinneqarnissaa kissaatigineqarpoq. Innuttaasut innarluutillit kattuffiinit suleqateqarnermi qulakkeerneqassaaq, Kommuneqarfik Sermersuumit sapinngisamik pitsaanerpaamik innuttaasunut innarluutilinnut tunngasut ineriartortinniarlugit innuttaasut innarluutillit kattuffiinit ilisimasat, misigisartakkat nalilersuinerillu atorneqartassapput.

Innuttaasut innarluutillit pillugit politikkip suliarineqarneranut atatillugu innuttaasut innarluutillit kattuffii oqaloqatiginninnissamut aggersarneqartarput, innuttaasunut innarluutilinnut tunngasuni ajornartorsiutaasinnaasut qulaajaaffigineqarnissaat siunertaralugu. Innuttaasunut innarluutilinnut tunngasut ataavartumik ineriartortinneqarneranni namminneq kajumissutsiminnik soqutigisaqartut qanimut suleqatigineqarnerat kommunimit ingerlatiinnarneqarnissaa kissaatigineqarpoq.

Suleqatigiinneq pitsaasoq aamma innuttaasut innarluutillit qanigisaasalu qanimut oqaloqatigineqartarnerat Kommuneqarfik Sermersuumi innarluutilinnut tunngasuni tamakkiisumik suliniuteqarnissamut qulakkeerinneqataavoq.

Anguniakkat:

Innarluutillit pillugit politikki uani aajuk.