Utoqqaat pillugit politikki

Immikkoortumut pilersaarut – Utoqqarnut suliassaqarfik:


Utoqqaat pillugit politikki uani aasinnaavat.


Ataqqinartumik eqeersimaartumillu inuuneq

Siulequt

Utoqqarnut politikki 2016-2026 tassaassaaq inuit amerlanerujartuinnartut utoqqaliffissaat. Kommuneqarfik Sermersuumi isumaqarpugut sivisunerusumik inuussagaanni inuuneq pitsaassuseqartariaqartoq. Utoqqaat maannamut inuunerisimasartik sapinngisamik ingerlatiinnassavaat, taamaattumik “Inuunermi naleqassuseq – inuuneq tamaat” anguniagaavoq pingaaruteqartoq Kommuneqarfik Sermersuup utoqqaat pillugit suliaqarnerani.

Utoqqalineq killilersuutaassanngilaq, pisariaqarfiini tapersersorneqarlunilu ikiorneqaraanni. Taamaattumik kommunimut pingaartuuvoq inuit ataasiakkaat takussallugit, tusaassallugit paasissallugillu, ataasiakkaat piginnaasaat naapertorlugit. Kommunimi isumaqartoqarpoq innuttaasut ataasiakkaat inuuneq pitsaasoq pillugu qanoq ittuussanersoq namminneq immikkut tamarmik isumaqarfigigaat, inuunerlu pitsaasoq innuttaasup nammineq pitsaanerpaamik angusinnaagaa. Kommunimi innuttaasuni assigiinngisitaartuuneq ataqqisassaavoq, taamaattumillu kommunitut inuttut suliatigullu akisussaaffeqarluta utoqqaat imminnut ikiornissaannut ikiortariaqarivut pingaaruteqarpoq.

Kommuneqarfik Sermersuup utoqqarnut suliassaqarfik suliarisimavaa, politikkimi anguniakkat allaaserineqartut tunngavilersuutitaqartullu aallaavigalugit, sooq qanorlu utoqqarnut suliassaqarfik ukiuni aggersuni ineriartortinneqassanersoq pillugu.

Inuit amerliartuinnartut utoqqanngortarnerat immini ajunngitsuuvoq, aammali malitseqarluni utoqqarnut suliassaqarfimmi nutaanik unamminiagassanik, tamassumalu kommunimi sulineq nalinginnaasumillu inuiaqatigiinni sulineq ukiuni tulliuttuni 25-ni sunnerumaarpaa. Utoqqarnut politikki ima ilusiligaavoq, unamminiagassat tamakku pakkersimaarniarlugit.

Innuttaasut utoqqaat kikkuuppat?

Utoqqaat pillugit politikki kommunimi innuttaasut 65-ileereersimasut isumassorneqarnerannut tunngavoq. Kisianni ßpolitikkimi anguniakkat kommunimilu anguniakkat tamakku anguniarlugit sulineq ukiuni tulliuttuni qulini atuuttussaammat soorunami inersimasunut 65-ileereersimanngitsunut pingaaruteqartorujussuuvoq.

Kommunimi innuttaasut utoqqaat amerlanerit imminnut ikiortuupput eqeersimaartuullutik. Kommunimit neqeroorutinik atuilluartuupput. Utoqqaat 350-it miss. ulluinnarni arlaatigut ikiorserneqartarput; imaassinnaavoq eqqiaanermut, paaqqutarineqarnermulluunniit. Kiisalu innuttaasut ikittuinnaat ullut tamaasa annertuumik ikiortariaqartuupput paaqqutarisariaqartuullutillu. Innuttaasut utoqqaat tamarmik imminnut isumaginissaminnut imminnullu ikiornissaminnut tapersersorneqartariaqarput ilitsersuunneqartariaqarlutillu.

Kommuneqarfik Sermersuumi innuttaasut utoqqaat peqqissuseq eqeersimaartuunerlu eqqarsaatigalugit allanit allaanerunngillat, aamma sumiiffinni assigiinngitsorpassuarni assigiinngitsorpassuarnillu atugassaqarlutik najugaqarfeqartiterput. Qeqertarsuatsiaani, Nuummi Ittoqqortoormiiniluunniit najugaqarneq assigiinngissuteqarpoq. Kulturikkut neqeroorutit assigiinngitsuupput, najukkami sammisassatigut neqeroorutit assigiinngitsuupput, najukkami peqqinnissaqarfimmukarsinnaanermi periarfissat assigiinngitsuupput aamma attaveqaatit silalu assigiinngitsuupput taamaattumillu neqeroorutit, pisiniarnerit, ilaquttanut pulaarnerit atorluarnissaat ajornakusoortorujussuanngorsinnaapput. Assigiinngissutsit tamakku ataqqinissaat paasinissaallu pingaaruteqartorujussuuvoq. Aamma kommunimi sulinerup nanginneqarnerani utoqqaat pillugit suliassaqarfiup ineriartortinneqarnissaa aaqqiissutissanillu assigiinngissutsunik tamakkuninnga eqqarsaatiginnittut nassaarinissaat pingaaruteqarpoq.

Innuttaasut utoqqaat aamma pineqartut ukiuni tulliuttuni ukiumikkut agguataarnerat malunnaatilimmik allanngortussaavoq. Utoqqaat amerliartorpugut, uffa akerlianik sulisinnaasut ikiliartortut. Taamaalilluni kommunimi arlalinnik unammillernartunillu suliassaqartoqalerpoq, taamaalillutik innuttaasut utoqqaat aamma kommunimi aqutsineq eqqarsaatigalugit tamakku Kommuneqarfik Sermersuumi assoroorluni sulinikkut imminnut nammassinnaasunik aaqqiissutissartalerlugit naaperiarneqarniarput.

2015-imi Kommuneqarfik Sermersuumit kommunimi tamarmi innuttaasut utoqqaat oqaloqatigineqarput naalaarneqarlutillu. Kommunimi illoqarfiit tamakkerlugit maanna ilaatigut innuttaasunik ataatsimiititsiffioreerput. Tamatuma pingaarutilinnik najoqqutassissimavaatigut, tamatumanilu suliassat unammillernartut kissaatigisallu innuttaasut utoqqaat ulluinnarni kommunimi tamarmi isumagisassaapput. Najoqqutassat tamakku utoqqaat pillugit politikkimut matumunnga pilersitseqataapput.

Sooq utoqqaat pillugit politiki?

  • Utoqqaat pillugit Politikkimi utoqqaat pillugit suliassaqarfimmi suleriaqqinnissamut killissat sammivissallu aalajangersarneqassapput
  • Utoqqaat pillugit Politikkimi suliniutinik pingaarnersiuisoqassaaq aammalu suleqqinnissamut anguneqarsinnaasunik sammivinnik aalajangersaasoqassaaq
  • Utoqqaat pillugit Politikki suliassanut unammillernartunut, pisariaqartitanut, killissanut anungiakkanullu ataatsimut paasinniffiussaaq
  • Utoqqaat pillugit Politikki innuttaasunut, suleqataasunut kattuffinillu najoqqutassatut atorneqassaaq

Utoqqaat pillugit Politikki naleqartitanut tunngavissanik, takorluukkanik, qitiutitanik anguniakkanillu imaqassaaq:

Naleqartitat

Politikki naleqartinneqartoq: Tunngaviusumik naleqartitat kommunimi politikkimik aamma takorluukkap tungaanut utoqqarnik suliassaqarfimmik aqutsisuusussaq saqqummiunneqassaaq.

Takorluugaq

Politikki takorluugartaqarpoq: Kommunimi tamarmi utoqqaat pillugit suliassaqarfimmi kissaatigineqartut anguneqarsinnaasullu assitaat.

Qitiutinneqartut

Takorluugaq piviusunngortinniarlugu suliassaqarfiit sorliit qitiutinneqassanersut siunniunneqassanersullu pillugit kommunimi qitiutinneqartuni pingaarnersiuinissat aalajangersarneqassapput. Ineriartortitsineq, suliassat unammillernartut utoqqaallu pillugit suliassaqarfimmi periarfissat aallaavigalugit qitiutinneqartuni aalajangersarneqassapput pingaarnersiorneqarlutillu.

Anguniakkat

Qitiutitsinerni tamani anguniakkat immikkut ittut anguneqarsinnaasullu immikkoortinneqassapput. Anguniakkat tamakku kommunimi ineriartortitsilluni sulinermut ingerlatsinermullu aallaaviupput.

Utoqqaat pillugit politikkimi naleqartitanut tunngaviit

Inuppalaassuseq

Inuppalaassutsimi inuit allat inuunerannut inississinnaasoqartarpoq, inissisimanerat, pisariaqartitaat kissaataallu paasineqartarput. Inuppalaaraangatta immitsinnut isoriniarneq ajorpugut, immitsinnut soqutigisarpugut aamma immitsinnut isumassortarpugut. Inuppalaassuseruna tunngavigalugu Kommuneqarfik Sermersuumi innuttaasut utoqqaat naapinneqartartut suleqatigineqartarlutillu – angerlarsimaffimmi, sammisassaqartitsivimmi, paaqqutarinniffimmi isumaginninnermiluunniit sullissinermiippat apeqqutaatinnagit. Inuit ataasiakkaat tusaaneqarnissaat paasineqarnissaallu pingaaruteqarpoq.

Naleqassuseq ataqqinninnerlu

Naleqassuseq inuit naapittarneranni pingaarutilerujussuuvoq aamma immitsinnut ajunngitsumik pissusilersorfiginissatsinnut imminullu naleqartutut misiginissatsinnut pinngitsoorneqarsinnaanngitsoq. Ataatsimoorfinni naligiissutut immitsinnut piniarutta naleqartutut misigisimasariaqarpugut. Taamaattumik naleqassuseq inuunermut pitsaasumut aallaaviuvoq.

Utoqqaat ataasiakkaat namminneq aalajangiinissaannut ataqqillugit pissusilersorfigissavavut. Pitsaasumik inuuneq inuit ataasiakkaat namminneq nassuiarluarsinnaaneruaat. Taamaattumik inuit akornanni assigiinngissutsit kommunimit ataqqineqarnissaat pingaaruteqarpoq – ingammik kommunimi Kommuneqarfik Sermersuutut annertutigisumi. Taamaattumik utoqqaat kommunimit ikiorneqassappata uagut tamatigoortuusariaqarpugut aammalu sullissinerni pisariaqartitanut ataasiakkaanut naleqqussarluta tamannalu ilutigalugu innuttaasut utoqqaat pitsaasumik inuuneqarnissaminnut namminneq akisussaaffimmik tigusillutik.

Akisussaassuseqarneq

Kommuneqarfik Sermersuumi innuttaasut isumassukkatta isumaginissaannut akisussaassuseqartariaqarpugut. Imaanngilarli innuttaasut utoqqaat akisussaaffiiassagivut. Utoqqarnik isumassuiniaraanni sulinermi akisussaaffeqartoqartariaqarpoq, tamatumani uagut isumassuinermi pitsaassuseq aamma innuttaasumik utoqqarnik ataqqinnittumik katsorsaanerit qulakkiissavavut, tamannalu ilutigalugu utoqqaat namminneq inuunerminnik isumaginninnissaminnut tapersersorneqassapput. Inuuneq pitsaasoq isumalillu inuit asasat peqatigalugit nammineerluni eqeersimaartumillu inuuneqarnissamik tunngaveqarpoq. Taamaattumik sulisuvullu uagut kommunitut innuttaasut utoqqaat imminnut ikiornissaannut ikiuunnissatsinnut inuttut suliatigullu akisussaaffeqartariaqarpugut.

Kommunip akisussaaffii aningaasatigut aamma akisussaaffiupput. Koruunit tamaasa akisussaaffigissavagut. Aningaasat kommunimeersut sapinngisamik amerlanerpaat kommunimit pilersinneqarsimasunut atorneqassapput, tassalu innuttaasunik sullissinermut.

Ineriartorneq

Allannguutinut ammasuuneq sungiussianerlu, periarfissanut nutaanut tappissuuneq naatsorsuutaapput kommune ineriartussappat ataavartumillu pitsanngorsaasarluni kommunemi innuttaasut utoqqaat sullissinnaajumalugit. Taamaattumik iliuutsinut nutaanut ammasuuneq sungiussiasuunerlu, uagut kommunitsitut ittumi assigiinngisitaartumilu atuutsilersitsinissamut ammasuunissaq, kommunitta ataavartumik ineriartortinnerani qitiussapput. Peqatigitillugu kommunimut pingaartuuvoq ulluinnarni utoqqarnik naapitsinermi ammasuuneq sungiussiasuunerlu ilaatissallugit.

Pingaartitat taakku marluk kaasarfimmioralugit, inuiaqatigiillu sinneri sunniivigeqatigalugit, aaqqissuulluakkamik tunngaveqarluni ataavartumik kommune anguniagaqarusuppoq, aamma sulisut akornanni.

Inuuneq pitsaasoq sunaava?

Kommuneqarfik Sermersuumi inuit pitsaasumik inuuneqassappata aamma suut tamakkununnga nuannaarutaassanersut suussanersut aalajangerneqarsinnaanngilaq aalajangerneqartussaananilu. Kommunimili pitsaasumik inuuneqarnissamut killissanik atorneqarsinnaasunik pilersitsinermi qanoq iliortoqarsinnaavoq.

Killissat taakku suliassaqarfinnut pingasunut agguataarneqarsinnaapput:

  1. Killissat avalliit – Aningaasaqarneq, ineqarniarneq, paasiuminassuseq, sulineq
  2. Inuit akornanni pissutsit – Ilaquttat, ikinngutit, isumassuisut namminnerlu kajumissutsiminnik sulisut
  3. Inuuneq ilorleq – Misigissutsitigut inuuneq, pissutsit inummut imminermut tunngasut, peqataaneq kajumissuserlu

Siunertaq

Suleriaqqinnissamut kommunimi anguniakkat pingaarnerit tassaapput:

  • Ingerlatsinertalimmik, aaqqissuussinertalimmik neqeroorutitalimmillu aamma ukiuni tulliuttuni 25-ni utoqqaat amerliartornerannut naleqqussartumik siunissamut qulakkeerinnittumik imminullu napatissinnaasumik utoqqaat pillugit immikkoortumik pilersitsineq

Takorluugaq

Siunissami utoqqaat pillugit suliassaqarfimmi kommunimi takorluukkat:

  • Tamatuma innuuttaasut utoqqaat isumalimmik, eqeersimaartumik inuillu akornanni inuunissamut – pitsaanerpaanik periarfissinneqassapput
  • Tamatumani innuttaasut utoqqaat sapinngisamik sivisunerpaamik namminneq angerlarsimaffimminni eqeersimaartumik inuunissaannut pitsaanerpaanik killissanik pilersitsoqassaaq
  • Tamatuma innuttaasut utoqqaat paaqqutarisariaqartut ulloq unnuarlu paaqqutarineqarnissamik naleqquttumik neqeroorfigineqassapput naleqquttumillu aamma pitsaasumik paaqqutarineqassapput
  • Tamatumani kommunimit sullissinerit pillugit aaqqissuussinermi suleqatigiinnermilu innuttaasoq qitiutinneqassaaq
  • Tamatumani sulianik ilisimasaqarluassuseq akisussaassuseqarnerlu sulisut isumassuisut atorpaat
  • Tamatumani kommunimi innuttaasut utoqqaat kommunimi sulineq neqeroorutillu pillugit peqataatinneqartutut, ilisimatilluarneqarsimasutut ilitsersorluarneqarsimasutullu misigisimassapput

Utoqqaat pillugit politikkimi sammisat qitiutinneqartullu

Utoqqaat pillugit Politikki sammisanut tallimanut qitiutinneqartunut agguataagaavoq, taakkunani tamani kommunimi suliniutit anguniakkallu allaaserineqartunik qitiutitsiffiupput.

  1. Isumassuineq
  • Innuttaasoq qitiutillugu
  • Nammineq kajumissutsimik isumassuineq

2. Ineqarneq

  • Najugaqariaatsit nutaat
  • Paaqqutarinninnissamut inissat periarfissaqartut

3. Peqqissuseq

  • Pinaveersaartitsineq
  • Nerisat sammisassallu

4. Teknologii

  • Inuuneq oqinnerulersillugu sulinerlu nuannernerulersillugu

5. Attaveqaqatigiinneq

  • Peqataatitsineq, ammasumik oqaloqatigiinneq paasissutissallu pissarsiariuminartut

1. Isumassuineq

Innuttaasoq qitiutillugu

Kommuneqarfik Sermersuumi naleqartitanut tunngaviit isumassuinermik paasinninnitsinni takuneqarsinnaapput. Isumassuineq tassaavoq qanilaarneq, inoqatit ataqqinartumik pillugit ajunngitsumillu inuunissaannut akisussaaffimmik tigusilluni. Isumassuiniaraanni allat pisariaqartitaat paasisimasariaqarput taakkulu imminnut ataqqeqatigiissapput. Isumassuineq isumassueriaatsinut assigiinngitsunut sisamanut agguataarneqarsinnaavoq:

»Sulisut suliaminnut tiguartisimasut pingaaruteqarput«

Pisortatigoortumik isumassuineq

Pisortatigoortumik isumassuisuuniaraanni ilaatigut suliamik paasisimannittuusariaqarpoq, misilittagaqarfiusariaqarpoq inuppalaassuseqarlunilu, ilaatigut assigiinngitsunik sulialinnik aaqqissuulluakkamik suleqatigiittoqarluni. Kommunitut sulisut suliassaattut pingaarnerpaatut pissutsit ulluinnarni atugaqarnermut sunniisut eqqarsaatigineqartussaapput. Sullissinermi sulisut ataasiakkaat suliaat qitiutinneqanngillat, akerlianilli innuttaasoq qitiutinneqarpoq.

Taamaattumik Kommuneqarfik Sermersuumi siunissaq eqqarsaatigalugu sullissinerit assigiinngitsunik suliallit kommunimiittut kommunillu avataaniittut peqataatillugit immikkut pingaartinneqartassapput, (soorlu peqqinnissaqarfimmiut), ilaquttat soorunalumi innuttaasoq pineqartoq, taamaalilluni sullissinerni pisariaqartinneqartumik ataqatigiittoqalissaaq aammalu ilaquttat innuttaasullu akornanni suleqatigiittoqalerluni. Tamanna ilutigalugu Kommuneqarfik Sermersuumi sulisut ataasiakkaat suliatigut paasisimasaqassusiat suliassanullu akisussaaffiit pingaartinneqartorujussuupput. Taamaattumik sulisunik pikkorissunik sulisussarsiorluta assoroorpugut sulisuttalu piginnaasaat ineriartortillugit.

Imminut isumassorneq

Amerlanertigut pisortatigoortumik isumassuineq utoqqaat inuuneranni annikitsuararsuarmik sunniuteqartarpoq. Kommuneqarfik Sermersooq utoqqaat namminneq inuunerminnut sapinngisamik akisussaaffeqarnissaat, tassa imaappoq nammineq sillimmataatinik atuinissaq, anguniarneqartariaqartoq isumaqarpoq. Tamanna pitsaanerusumik inuuneqarnermik kinguneqartussaasoq isumaqarpugut.

Taamaattumik kommunimi isumassuisut, innuttaasut utoqqaat sapinngisaq tamaat imminnut ikiornissaannut, ikiuunnissaat pingaarutilerujussuuvoq. Tamannali aamma sulisut innuttaasut pisariaqartitaannik pisinnaasaannillu paasinninnissaannik piumasaqaatitaqarpoq.

Ilaquttat isumassuinerat

Ilaquttat innuttaasup inuuneranut pingaarnersaapput qaninnersaallutillu. Tamakku inuttut inuunermik misilittagaqarput, ileqqoqarput pisariaqartitsillutillu. Taamaattumik innuttaasup atugarisai pingaaruteqarput aamma taamaattumik inuit tamakku innuttaasumik pitsaanerpaamik ikiuussinnaasut innuttaasoq peqatigalugu eqeersimaartuusariaqarput ataatsimoorfimmillu pilersitsisinnaasariaqarlutik. Taamaattumik maani kommunitsinni pisariaqartitsisoqaraangat ilaqutaasunik oqaloqatiginnissinnaaneq pingaaruteqarpoq. Tamannali ilutigalugu inissisimaffiit naatsorsuutigisallu paasineqarnissaat pingaaruteqarput.

Anguniakkavut

  • Innuttaasup assigiinngitsunik sulialinnit sullissineq ataatsimoortumik saaffiginnittoq tigussagaa, tassani innuttaasup nammineq piginnaasai pisariaqartitaalu qitiutinneqassapput
  • Suliassanik suliarinnittarnerni innuttaasunik sullissineq pitsaasoq sunniteqarluartorlu qulakkiissallugit
  • Innuttaasut utoqqaat namminneq inuunerminnut sapinngisamik annertunerpaamik sunniuteqartissallugit
  • Innuttaasut utoqqaat eqeersimaartumik inuillu akornanniinnertalimmik atugassaqartillugit
  • Piginnaasanik ineriartortitsinerit siunnerfeqarluartumillu sulisussarsiornerit qitiutinnerutilerlugit, taamaasilluni sulisut suliamikkut innuttullu paasisaqarsinnaanerat pisariaqartinneqartut qulakkeerlugit
  • Kommunimi sulisut ilaqutaasunut ajunngitsumik ataqqinnittumillu oqaloqatiginnittassasut

Nammineq kajumissutsimik isumassuineq

Uagut inuiaqatigiinni immitsinnut tapersersorlutalu ikiuuffigisinnaasatsinnik suli peqarpoq – tassa uagut innuttaasutut inoqativut ikiortassagivut. Ikiuunnermut tassunga akissarsiassaq tassaavoq peqatigiinneq, qanilaarneq ataqqinninnerlu. Kisianni aamma taama annikitsiginngillat. Inunnik allannik ikiuineq peqateqarnerlu pissarsiviusarpoq. Nammineq kajumissutsimik sulineq imaluunniit nammineq kajumissutsimik isumassuineq Kommuneqarfik Sermersuumi pingaartinneqartorujussuupput. Siunissami inuiaqatigiit atugarissaartut piujuartitsisuusullu attatiinnassagutsigit inuttaasut namminneq suliniuteqartarnissaat aamma pingaaruteqarpoq. Utoqqaat inunnik assigiinngitsunik ukiulinnik pisussaaffiinnartut isiginninngitsunik kajuminnermilli aallaaveqartumik peqateqarusuttunik peqateqarnissaannut periarfissaqarnerulissaaq. Kinguaariit apeqqutaatinnagit misilittakkanik ilisimasanillu avitseqatigiittoqarsinnaavoq. Tamanna inuunermik immiinermut eqeersimaartuunermullu iluaqutaavoq. Aamma tassani inuttaasuni nukissat atorluassavavut.

»Ilavut ulluinnarni oqaloqatissaqarpiarneq ajorput sammisassaqaqateqassanatilluunniit. Nammineq kajumissutsiminnik sulisut utoqqaat pulaartaleraluarpatigit tamanna iluaqutaassangatippara«

Anguniakkavut

  • Innuttaasut ataasiakkaat pitsaasumik inuuneqarnissaat nammineq kajumissutsimik sulinikkut nukittorsarlugu
  • Kinguariit apeqqutaatinnagit misilittakkanik ilisimasanillu paarlaasseqatigiittarnerit siuarsarlugit
  • Innuttaasut ilisimasallu eqeersimaartut innuttaasut ataasiakkaat nukiinik qitiutitsinikkut ataatsimoornerup nukittorsarneqarneranik misigitillugit
  • Inuiaqatigiinni kommunimi inuit akisussaassuseqarnerannik nukittorsaanikkut ataqatigiissutsinik pilersitsilluni

2. Ineqarneq

Najugaqariaatsit nutaat

Suliassat unammillernartut utoqqaat amerliartornerisa malitsigisaannik takkussuuttut suliarisinnaajumallugit utoqqaat namminneq angerlarsimaffimminni sivisunerusumik najugaqarsinnaaniassammata ajunngitsunillu atugaqarsinnaaniassammata kommunimi ilusiliinissaq pingaaruteqarpoq. Taamaattumik kommunimi najugaqariaatsinik atortorissaarutinillu nutaanik eqeersimaarluni inuillu akornanniilluni inuunissamut periarfissiisunik pilersitsisoqarniarpoq.

»Utoqqarnut qiimasunut eqeersimaartunullu inissiat pitsaanerusut amerlanerusullu pisariaqartinneqarput«

Anguniakkavut

  • Ataatsimoorfik: >Namminerisamik< inigisaq imaanngilaq “kisimiiffiussasoq”, najugaqariaaseqarfiussaaq ataatsimoorfiup ilaatut eqeersimaartuunissamut periarfissaqarluni
  • Inigisaq tulluartoq: Inigisaq aaqqissuunneqassaaq, atortorissaaruteqassaaq, taamaalillutik utoqqaat namminneq angerlarsimaffimminni pitsaasumik inuuneqarniassammata imminnullu ikiorniassammata
  • Eqeersimaartumik inuuneqarneq: Eqeersimaartuunissaq ajornannginnerusariaqarpoq
  • Tikikkuminassutsit: Sammisassanut/-nit, niuerniarnermut/-nit ilaquttanullu ajornanngitsumik orniguttoqarsinnaasariaqarpoq

Paaqqutarinninnissamut inissat periarfissaqartut

Naak kommunimi paaqqutarinniffinni paaqqutaqartariaqarnerit ikilisinniarlugit annertuumik suliniuteqartoqaraluartoq kommunimi utoqqarnik paaqqutarinniffinni naammassisaqarsinnaassutsip annertusineqarnissaa pisariaqartinneqarpoq. Taamaattumik pisariaqarfiini Utoqqaat Illuini inissat kommunimit iluarsaanneqarniarput amerlineqarlutillu. Peqqissutsimik, pitsaaliuinermik, piginnaanngorsaaqqinnermik aamma nammineq angerlarsimaffimmi atugarissaarneq qitiutinneqarnerulerpata utoqqaat ulloq unnuarlu immikkut paaqqutarisariaqartut, assersuutigalugu inuit puigortunngorsimasut, kommunimit inissaqartinneqarlutillu isumagineqarsinnaalissapput.

»Utoqqaat Utoqqaat Illuanni aamma Utoqqaat Najugaqatigiiffiini inissamik utaqqisannginnissaat pingaaruteqarpoq – tamannami toqqissisimatitsineq ajormat«

Anguniakkavut

  • Ulloq unnuarlu paaqqutarinniffinni inissanik pisariaqartitsinertut ulloq unnuarlu naammassisaqarsinnaassutsit naapertuuttunngorlugit annertusillugit
  • Kommunimi Utoqqaat Illuini paaqqutarisariaqartullu illuini najugaqartut inigisaat pitsanngorsarlugit

3. Peqqissuseq

Pinaveersaartitsineq

Inoriaaseq utoqqaat peqqissusiannut atugarisaannullu pingaaruteqarluinnartut ilagaat. Imigassaq, pujortartarneq, kiserliorneq, nerisarlunneq timikkullu aalavallaartannginnerit tamarmik innuttaasuni utoqqarni peqqissutsimut atugarissaarnermullu apparsaataapput. Pitsaaliuilluni sulineq ilaatigut utoqqaat pitsaanerusumik inooriaaseqarnissaannut taamaalillutillu nammineernerullutik eqeersimaarnerullutillu inuunissaannut iluaqutaassapput. Utoqqaat namminneq angerlarsimaffimminni sivisunerusumik inuunissaannut anguniakkamut suliniutit immikkut pingaaruteqarput, kisianni pitsaaliuineq peqqissuserlu soorunami utoqqarnut ulloq unnuarlu paaqqutaqarfinniittunut aamma pingaaruteqarput.

Pitsaaliuilluni suliniuteqarneq immikkut utoqqarnut sammitinneqartoq, piginnaanikilleqqinnissamut navianartorsiortunut ulluinnarni imminnut ikiorsinnaanerulernissannut iluaqutaasussaavoq. Suliniummi pitsaaliuilluni siusissukkut suliniuteqarnermi piginnaanikillinissap annikinnerulersinnissaa siunertaavoq.

»Ulluinnarni sammisassakka amigaatigaakka«

Anguniakkavut

  • Innuttaasut utoqqaat pitsaaliuinerusumik neqeroorfigineqassasut
  • Siusissukkut suussusersiinissamut periutsimik suliarinninnikkut pitsaaliuilluni suliniutit nukittorsarlugit
  • Utoqqaat peqqinnerusumik inuusaaseqarnissaat pilluugu siammarterinerit oqaloqatiginnittarnerillu pingaarutinnerulerlugit

Nerisat sammisassallu

Peqqissuseq napparsimannginnissamut taamaallaat tunnganngilaq. Peqqissusermiipput aamma nerisartakkavut sammisassarisartakkavullu peqataaffigineqarsinnaasut. Innuttaasortatta utoqqaat peqqissusiat siuarsarniarlugu utoqqaat peqqinnartunik inuussutissartaqarluartunillu kommunimit tunineqartarnissaat pingaaruteqarpoq, soorluttaaq utoqqaat timikkut inuillu akornanni eqeersimaartuunissaannik ikiorneqarnissaat pingaaruteqartoq. Nerisassat peqqinnartut kisiisa atorlugit inuussutissat annertussusiat nassuiarneqarsinnaanngilaq, kisianni innuttaasut ataasiakkaat suut mamarineraat aamma eqqarsaatigineqartariaqarpoq.

Nerisariaatsit peqqinnartut pillugit oqaloqatigiinnerit ilitsersuinerillu aamma kommunip paaqqinnittarfiutaani kalaalimerngit siunissami suli salliutinneqarnerusariaqarput. Uagut kommunitut inuit peqatigiinnerat pilerinartunngortittussaavarput aamma nammineq kajumissutsimik sulinikkut tamakku tikikkuminartunngortinneqassapput inuillu akornanni sammisassaqartitsinissat periarfissiissutigalugit. Utoqqaat eqeersimaartuullutik pitsaasunillu nerisaqartarnerisa siuarsaavigineqarnerisigut innuttaasut inuunermik nuannarisaqarnerat piumassuseqqortussusiallu pilersinniarlugit eqqortunik tunngavissinneqassapput.

Anguniakkavut

  • Utoqqarnut sammisassanut periarfissat pitsaanerusut pilersillugit
  • Nerisassat peqqinnartut pillugit pitsaanerusumik oqaloqatigiinnerit ilitsersuinerillu
  • Kommunip utoqqarnik paaqqutaqarfiutaani kalaalimerngit peqqinnartut sassaalliutigineqartarnissaat annertusarlugu

4. Teknologii

Inuuneq oqinnerulersillugu sulinerlu nuannernerulersillugu

Utoqqarnut immikkoortoq piujuartitsisoq qulakkeerniarlugu teknikkikkut atortorissaarutit nutaaliaanerpaat atorneqartariaqarput. Taamaattumik siunissami isumaginninnermi teknologii utoqqaat pillugit suliassaqarfimmi suliassanik unammillernartunik suliaqarnerni Kommuneqarfik Sermersuumi immikkut qitiutinneqassaaq. Isumaginninnermi teknologii iluaqutigalugu innuttaasut namminneq angerlarsimaffimmi sivisunerusumik najugaqarsinnaapput, isumaginninnermi teknologii iluaqutigalugu puigortunngorsimasut utoqqaallu allat paaqqutarisariaqartut toqqissisimanartunik avatangiiseqartinneqarsinnaapput kiisalu isumaginninnermi teknologii suliffiup avatangiisaasa pitsanngorsarneqarnissaannut sulisut suliassaannut oqilisaassinermut iluaqutaasinnaavoq. Taamaattumik utoqqarnik paaqqutarinninnermi teknologiip nutaap atuuttussanngortinneqarnisssa kommunimi aallartereerparput.

»Arlaannik ajutoortoqarpat ikiortissarsiorsinnaallunga qularutiginngikkukku toqqissisimanerussagaluarpunga«

Anguniakkavut

  • Innuttaasut utoqqaat nammineerlutik inuunertik eqeersimaartuullutillu namminneq tunngavissiissutaat tapersissallugit
  • Innuttaasut utoqqaat inuunerisa pitsaassusiat toqqissisimanerat isumannaatsuunerallu annertusassallugit
  • Suliffiup avataaniisaannut pitsaasunut sunneeqataalluni aamma Ingerlatsivimmi sulinermi suleriaatsinik sunniuteqarluartunngorsaaneq

5. Attaveqaqatigiinneq

Peqataatitsineq, ammasumik oqaloqatigiinneq paasissutissallu pissarsiariuminartut

Akuutsitsineq oqaloqatigiinnerillu tassaapput Kommuneqarfik Sermersuumi innuttaasunut tunngatillugu piorsaaffigeqqinneqarniartut. Minnerunngitsumik innuttaasut utoqqaat pineqarput. Kommunimit utoqqarnut neqeroorutini ataqatigiinnerit pissarsiallu qulakkiissagaanni kommunimi sulinermut innuttaasut akuliutitittariaqarpavut. Tatiginninneq tigussaasumillu suleqatigiissagaanni innuttaasunut ammasumik kommune oqaloqatiginnittariaqarpoq. Taamaattumik utoqqaat, ilaqutaasut, peqatigiiffiit Utoqqaallu pillugit Siunnersuisooqatigiit kommunimi ineriartortitsilluni sulinermut peqataatinneqassapput. Tamanna ilutigalugu kommunimi sulineq pillugu paasissutissat neqeroorutillu innuttaasunit utoqqarnit pissarsiariuminartuunissaat kommunimit isumagineqassaaq.

»Uagut utoqqaasugut kommunimit neqeroorutit pillugit ilisimatinneqartarnissarput pingaaruteqarpoq«

Anguniakkavut

  • Innuttaasunik, Utoqqaat pillugit Siunnersuisoqatigiinnik peqatigiiffinnillu peqataatitsineq annertusillugu
  • Utoqqaat kommunimilu sulisut ammasumik, akuersaartumik naligiissumillu oqaloqatigiittuartassasut
  • Kommunimit utoqqarnut neqeroorutit pillugit paasissutissanik paasiuminartunik ajornanngitsumik pissarsinissaq qulakkeerlugu
  • Utoqqaat paasissutissanik attaveqaqatigiittarnernillu digitaliusunik atuinissamut ilitsersorneqassasut