Innuttaasunut

Suliassaq kulturimut tunngasoq Sermersuumi sullissinermik sulinermilu nuannaarnermik qulakkeerinnissaaq

Paasissutissaq qangarnissaq

Akit, ammasarfiit, malittarisassallu il.il. uani saqqummiunneqartut qanganitsersimasinnaapput.

”Kivitsisuuvugut – vi er dem der løfter” Kommuneqarfik Sermersuup kulturimut tunngatillugu suliniutigivaa, kommunip pingaarnertut suliassaanik suliassallu pingaarutaannik, tamatta aamma immikkut ullut tamaasa suliarisartakkatsinnik qitiutitsisussaq, innuttaasunik sullissinitsinni pitsaanerpaamik tunniussiumalluta.

Sulinerit sooq ilinnut isumaqarpa? Sulisut qanoq iliorlutik suleqatigiilluarnerulersinnaappat? Aamma innuttaasut ukkanneqartuarnissaat qanoq iliorluta qulakkiissavarput? Apeqqutit tamakkuupput Kommuneqarfik Sermersuumi sulisunit imminnut suleqatinullu apeqqutigineqartartut, suliniummut kulturimut tunngasumut Kivitsisuuvugut-mut tunngatillugu.

Kivitsisuuvugut qallunaatut isumaqarpoq ”Vi er dem der løfter” taannalu peqqissaartumik toqqarneqarpoq. Kommunimi sulisut inuiaqatigiinni suliassanik pingaarutilippassuarnik innuttaasullu inuunerisa pitsaassusissaannut kivitsisuunissaminnut akisussaasuupput.

“Ulluinnarni innuttaasut inuunerannut attuumassuteqaqaagut. Kommunitut isumagissavarput, atuartut pitsaasunik atugassaqarnissaat, utoqqartatta paaqqutarineqarnissaat, aqquserngit aputaajarneqartarnissaat, illoqarfimmi innuttaasut sunngiffimmi sammisaqartinneqarnissaat, aammalu meerartavut meeqqeriviliaakkaangatsigit isumagilluarneqarnissaat. Uagut kommunimi sulisuusugut – allaffimmiuugutta, atuarfimmi asaasuugutta, eqqaavilerisuuguttalu. Sulisuvut tulluusimaarutissaqarluarput. Kivitsisuuvugut siunertaa tassaavoq taamatut tulluusimaaruteqarnerup suli pitsaanerusumik kiffartuussilersissagaatigut”, vicekommunaldirektør Marie Fleischer oqarpoq.

Kivitsisuuvugut-pillugu suliniut ukiuni arlaqartuni ingerlanneqassaaq. Suliniut novembarimi aallartinneqarpoq, Paamiuni Nuummilu sulisut arlaqartut ulluni marlunni suliniummut toqqammavigineqartut pillugit pikkorissartinneqarmata. Tamatuma saniatigut kommunimi sulisunik ilitsersuussisussanik arlalinnik sungiusartitsisoqarnikuuvoq, kommunimi sulisunik 2300-nik taamatut pikkorissartitsisussanik.

Ulluni marlunni siullermeerluni pikkorissartitsineq

Kivitsisuuvugut-sungiusaasut kommunimi suleqatiminnut siullermeerlutik pikkorissartitseqqammerput. Sungiusaasutut suleqatigiit tassaapput Ingerlatsinermut Avatangiisinullu immikkoortortami aqutsisoq Agnes Olsen aammalu Peqqinnermut Susassaqartitsinermullu siunnersorti, Sequssuna F. Schmidt.

”Suleqatigiilluta pikkorissartitsigatta nuanneqaaq. Tamanna ajornannginnerulersitsivoq. Pikkorissartitsereernerup kingornagut qasusutut misigisimasinnaavunga. 100%-imik tunniussivunga, naammagisimaarparalu. Qasullunga nuannaarlungali. Peqataasut tunniusimanerat nuannerluinnarpoq, pikkorissarnerlu tamakkerlugu malinnaalluarnerat. Takusinnaavara ilorrisimaartut”, Agnes Olsen oqarpoq.

Pikkorissarnerit kommunimi sulisunit ingerlanneqarput, avataaneersut pinnagit, tamannalu nalaatsornerinnaanngilaq. Eqqarsaatigineqarpoq, suliffeqarfimmi kulturi nutaaq suliffeqarfiup iluaninngaanniissasoq, taavalu sungiusaasut pikkorissartullu ilikkagaqassasut.

”Sungiusaasuulluni nuanneqaaq, tamannalu aallaqqaataavoq. Kivitsisuuvugut-mi uagut tunngavinnik tallimanik oqariartortuuvugut, pikkorissarnernilu taakkunani suleqatitta imminnut qaninnerulersinnissaat misilipparput. Kommunimi suut pitsaanerulersissinnaanerlugit sukumiisumik oqaloqatigiissutigaarput, aammalu peqataasut tamarmik iluminni suleqatigiinniarneq attaveqaqatigiinnerlu ajornartorsiutaanerpaajusut paasillugu tupaallannarluinnarpoq”, Sequssuna F. Schmidt oqarpoq.

Peqatigitillugu Kivitsisuuvugut sulianut tunngatillugu suliassaqarfiit assigiinngitsut nunallu immikkoortui aqqusaarlugit  suleqatigiinnermik pilersitsissaaq.

”Kommune taannatuaagunarpoq ingeniørit inatsisilerituullu isumaginninnermi siunnersortinik perorsaasunillu suleqateqarfiusoq, taamaanneratalu kommune suliffeqarfittut pissanganartunngortippaa. Ilutsinni suleqatigiinneq ingerlalluartilerutsigu pitsaanerusumik innuttaasut sullinneqarsinnaalissapput”, Marie Fleischer oqarpoq.

Kivitsisuuvugut-mit tunngaviit tallimat

Kivitsisuuvugut tunngaviit tallimat najoqqutaralugit suliaavoq:

  • Kalaallit Nunaanni kiffartuussineq pitsaanerpaaq tunniussinnaagatsigu tulluusimaarutigaarput
  • Innuttaasut pisariaqartitaminnik ikiorneqarnissaat tamatigut qulakkeerniartarparput
  • Suliassani aqqusaakkatsinni tamatigut nutaanik pitsaanernillu aaqqiissutissanik pilersitsiniartuaannarpugut
  • Immikkoortoqarfik ataaseq ajornartorsiuteqarpat, tamatta ajornartorsiuteqarpugut, aaqqinnissaanullu tamatta akisussaaffeqarluta
  • Kommuneqarfik Sermersuumi sulisut 2.300-t tamaasa suleqatigaatit, suleqatigiittullu tamatta immitsinnut pissaagut